Kommertspangad peaksid mõtlema kinnisvara- ja ehitusturu kasvu piiravatele meetmetele, leiavad Eesti Arengu Hoiu-laenuühistu finantsanalüüsi osakonna eksperdid. Nende sõnul tekitab muret peamiselt eraisikutele antavate laenude kasv: viimase aasta jooksul on kodumajapidamistele antud laenude maht kasvanud 8% võrra.

Eesti Arengu Hoiu-laenuühistu juhatuse esimehe Maksim Sorokini sõnul peavad pangad praeguses olukorras olema väga ettevaatlikud. „Kui vaatame Eesti Panga värskeid andmeid, siis näeme, et teisese kinnisvaraturu ja ehitussektori elavnemine on seotud elanikkonna sissetulekute üldise kasvuga. Inimesed on hakanud rohkem võtma suuri laene, mõnikord isegi mõtlemata, kas nad suudavad pikemas perspektiivis maksetega toime tulla, kui sissetulekud enam ei kasva. Sellises olukorras peab finantsreguleerija võtma tarvitusele meetmed riskide vähendamiseks,“ teatas Maksim Sorokin, lisades, et Eesti Panga andmetel ei kesta praegune palgakasv tõenäoliselt kaua.

Sellistes tingimustes tasuks ka kommertspankadel endil mõelda krediidipoliitika karmistamisele, leitakse Eesti Arengu Hoiu-laenuühistus. „Eesti Pank on juba hoiatanud, et kavatseb kehtestada lisapiiranguid kommertspankadele, kui väljastatud laenude mahu kasvutempo ei vähene. Reguleerijal on võimalus karmistada eluasemelaenude väljastamise nõudeid, näiteks piirata nende maksimumsummat,“ täpsustas Eesti Arengu Hoiu-laenuühistu juhatuse esimees Maksim Sorokin.

Eesti Pangal on ka teisi vahendeid kommertspankade laenupoliitika mõjutamiseks. Näiteks otsustati aprillis suurendada korraga kahe panga täiendavat reservkapitali: Luminor Banki ja LHV Panga oma. Vastavalt reguleeriva asutuse andmetele sattusid nad oma osakaalu suurenemise tõttu Eesti turul süsteemselt oluliste pankade kategooriasse. „Reservkapitali normide sellise tõstmise peaeesmärk on suurendada kommertspankade usaldusväärsust, kuid lõpuks mõjutab see ka nende laenuandmise võimalusi,“ selgitas Maksim Sorokin.